Kes kord on juba Apple’i usku pöördunud, see naljalt sellest sektist ei
lahku. Arvatavasti peegeldab öeldu paljude Apple’i fännide patriootlikku meelsust
oma lemmikfirma toodete suhtes. Tõepoolest, iPad’id ja iPod’id, iPhone’id ning MacBook’id
on leidnud tee nii paljudesse südametesse, et kuni käesoleva aastani, mil
Google pjedestaalil kõrgeima koha napsas, hinnati Apple’it viis aastat järjest kõige
väärtuslikumaks brändiks. Ent mitte alati pole kõik Apple’i tooted tõusnud
tähtede hulka. Ettevõtte 40 aasta pikkusesse tegutsemisperioodi mahub tootearendusi,
mida turg n-ö “ära ei söönud”. Läbikukkujate hulka kuulub näiteks Apple Pippin –
90ndate keskel turule tulnud mängukonsool, mille müük jäi pehmelt öelda
kesiseks. Selle tootmisega ei tegelenud Apple ise. Tootmislitsents müüdi
teistele ettevõtetele, ent võimalusest kinni haaranud tootjate arv polnud just
pikk – Bandai ja Katz Media. Hinnanguliselt tootis Bandai neid mängukonsoole umbes
100 000 ühikut, toodetud kogusest suudeti ära müüa aga vähem kui pooled. Ebaedu
põhjuseks ei olnud aga mitte niivõrd tehnilised nõrkused, vaid turundamise ja
konkurentsiga seotud aspektid. Selleks ajaks, kui Pippin välja tuli, olid Nintendo
64, esimese generatsiooni Sony PlayStation, Sega Saturn juba üsna edukalt turule
sisenenud. Pippini järele puudus teisisõnu vajadus. See oli küll uuenduslik toode, ent võib-olla
oli see oma ajast ees. Oli sellel ju näiteks netivalmidus. Ajal, mil
internetiühendus ei olnud piisavalt hea, polnud see aga just suur lisandväärtus. Vähene
mängude hulk ja hind, mis oli konkurentidest kõrgem, ei aidanud samuti kaasa,
et tootel tekiks uute klientide ligitõmbamiseks vajalik pean-kindlasti-seda-toodet-omama-staatus.
Turule positsioneerimisega on ämbrisse astunud teisedki ettevõtted. Google Buzz, mille elueaks kujunes vaid 22
kuud, õpetab selgelt, et toote konkurentsieelise puudumist ei korva ei suur
ressursibaas ega varasemad edukad kogemused turule sisenemisel. Vajakajäämised
privaatsusega seotud küsimustes ei aita samuti kaasa toote atraktiivsuse
suurendamisele. Buzz kehastas Google’i katsetust saada osa sotsiaalvõrgustike,
eelkõige staatuse uuenduste ning jagamiste, kasvavast populaarsusest. Integreerudes
Gmaili kontoga, võimaldas see postida pilte, linke, videoid ning staatuse uuendusi.
Loodeti, et see suudab üle trumbata Twitterit. See jäi aga siiski vaid unistuseks.
Võrreldes Twitteriga ei pakkunud Buzz suuri edasiarendusi. Teisisõnu ei loonud see
stiimulit, kolimaks ühelt platvormilt teisele.
Tõsiasjale, et tehnoloogia valdkonnas on raske läbi lüüa, kui turule ei siseneta esimestena, leiab kinnitust mujaltki. Facebook’i äpp Poke on selles osas suurepärane näide. Poke andis kasutajatele võimaluse saata pilte, videoid ja sõnumeid, mis kaovad iseenesest vähemalt 10 sekundi jooksul. Kõlab kuidagi tuttavalt, isegi kui see äpp on täiesti tundmatu? Võib-olla on põhjuseks asjaolu, et nimetatud äpi näol oli tegemist Snapchati peaaegu täpse klooniga. Võrreldes Snapchatiga tuli Poke turule aga aasta aega hiljem. Võrreldes Snapchatiga, mis valmistub hetkel IPOks, eemaldati Poke allalaetavate äppide hulgast 2014. aastal. Kokkuvõtte tegemiseks siin arvatavasti palju mõelda pole tarvis..
Tõsiasjale, et tehnoloogia valdkonnas on raske läbi lüüa, kui turule ei siseneta esimestena, leiab kinnitust mujaltki. Facebook’i äpp Poke on selles osas suurepärane näide. Poke andis kasutajatele võimaluse saata pilte, videoid ja sõnumeid, mis kaovad iseenesest vähemalt 10 sekundi jooksul. Kõlab kuidagi tuttavalt, isegi kui see äpp on täiesti tundmatu? Võib-olla on põhjuseks asjaolu, et nimetatud äpi näol oli tegemist Snapchati peaaegu täpse klooniga. Võrreldes Snapchatiga tuli Poke turule aga aasta aega hiljem. Võrreldes Snapchatiga, mis valmistub hetkel IPOks, eemaldati Poke allalaetavate äppide hulgast 2014. aastal. Kokkuvõtte tegemiseks siin arvatavasti palju mõelda pole tarvis..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar