Autoriõigustest

Autoriõigused, intellektuaalne omand seostuvad eelkõige väärtusega. Autoriõiguste kaitse eesmärk on soodustada innovatsiooni, andes loojatele oma tööde ainuõigused. Nemad võivad määrata, kuidas võib nende töid kasutada, kui palju võivad nad oma tööde kasutamise eest raha küsida. Teisisõnu takistab autorikaitse ilma autori loata tema töid näidata, kopeerida, muuta, jaotada ning esitada.  Digitaalajastul tundub aga üha enam, et kehtivad autoriõiguste seadused on oma ajale jalgu jäänud. Autoriõiguste vaidlustest on saanud küll juristide pärusmaa, ent üha enam leiab kõnepinda väide, et autoriõigused takistavad innovatsiooni. Me ei ela enam ajastul, kus näiteks muusika varastamine tähendab, et poest lahkutakse plaadiga, mille eest ei ole tasutud. N-ö vargaks, autoriõiguste seaduste rikkujaks võib muutuda ka näiteks siis, kui oma blogipostitusse lisatakse mõni muusikaklipp. Digiajastu eripäradest lähtuvalt on Rootsi Piraadi Partei eesmärk autoriõigusi reformida. Nad ei taha küll autoriõigusi kaotada, ent kitsendada neid üksnes kommertseesmärkidel kasutamisele. Nende peamised seisukohad on järgmised:

• ·       Autori tunnustamine

Autor on ja jääb teose autoriks. Mitte kellegi pole õigus teise töö eest au ja uhkus endale saada. Usun, et siin pole millelegi vastu vaielda.

• Autorikaitse skoobi muutmine: mittekaubanduslikel eesmärkidel võib autorite töid vabalt jagada ning kasutada

Juhul, kui tööde kasutamine ei toimu kasumi saamise eesmärgil, ei tohi autorikaitse piirata tööde kasutamist ning jagamist. Tarbijana teeks see elu kindlasti lihtsamaks. Arvan, et tulenevalt autoriõiguse seaduse keerukusest ning seadusandluse erinevustest riikide lõikes, on kasutajal tihtilugu keeruline aru saada, mis on legaalne, mis aga illegaalne.

• Tööde ainuõiguse kaitse lühendamine 20 aastale

Majanduslikes terminites väljendatuna peab autorikaitse olema efektiivne nii ex ante kui ka ex post seisukohast vaadatuna. Ex ante loob autoriõiguste kaitse autorile motivatsiooni ühiskonnale midagi väärtuslikku luua. Ex post perspektiivist lähtuvalt tuleb aga silmas pidada, et monopolid tähendavad majandusteoorias reeglina ka korvamata heaolu kadusid. Autorikaitse võib osutuda takistuseks innovaatoritele, kes ei saa millegi uue ja kasuliku loomisel toetuda varasematele töödele, neid töid edasi arendada. Teisisõnu usun, et ainuõiguste kaitse lühendamine 20 aastale tuleks ühiskonnale ja innovatsioonile vaid kasuks.

• Automaatse autorikaitse lühendamine 5-aastale

Olgugi, et  uutele töödele antakse autorikaitse automaatselt, soovitab Piraadi Partei, et pärast viit aastat võiksid kõik autorid, kes soovivad, et nende teose autoriõiguse kaitse jätkuks, oma õiguse registreerida. Sedasi saab vältida olukorda, kus soovitakse kasutada mõnda loodud teost, ent see jääb teostamata, sest autoriga pole võimalik kontakti saada. Protsesside lihtsustamise ja selgemaks tegemise seisukohast vaadatuna pole see just halb idee.

•  Tasuta juba loodud teoste ja tööde osade kasutamine

Mõte, et muusikud, filmitegijad ja muud artistis saaksid tasuta kasutada juba tehtud tööde väiksemaid osasid, ei tundu esmapilgul midagi, mille vastu peaks võitlema. Samas kui hakata mõtlema, et sedasi kaob autoril ära täielik kontroll, kuidas ja misjaoks tema loodud tööd kasutatakse, tekitab see ettepanek mõningaid kahtlusi. Ja, mõtlemisainet jagub..

• DRMi keelustamine

Digitaalsete piirangute juhtimise ehk DRMi abil on võimalik seada tehnoloogilisi piiranguid, kontrollimaks, mida kasutajad saavad digitaalse meedia abil teha. Sedasi on võimalik piirata näiteks raamatu lugemist teises seadmes või laulude jagamist. DRMi poolt ja vastu on võimalik leida mitmeid argumente. Ja selles pole midagi imestada: on ju sellega seotud nii mitmed osapooled. Ühel poolt on õiguste omajad, kes tahavad maksimeerida kasumit oma artistide loomingu pealt. Teisel pool on platvormid, mis tahavad pakkuda parimat võimalikku sisu. Ja kolmandaks on muidugi tarbijad. Seega kuigi DRMi keelustamise vajalikkus on vaieldav, siis ühes asjas tuleb Piraadi Parteiga nõustuda. Selleks et autoriõiguste seaduse reformimine omaks mõtet, peab ka suurorganisatsioonide sisemised poliitikad, mida teostatakse läbi tehniliste vahendite, olema nende reformidega kooskõlas.

Kokkuvõttes võib arvata, et kuna selle teemaga on seotud niivõrd palju osapooli, siis ühte head lahendust autorikaitsega seotud küsimustele ei ole. Diskussioon jätkub. Eks näis, kas tulevikus suudetakse ehitada n-ö kirik keset küla.