Veebilehtede kasutatavusest ja meeldivusest

Mõeldes veebilehtede kasutatavuse ja meeldivuse peale, ei tulnud mul esmajoones ühtegi väga head näidet pähe, mis teistest ülemäära oma positiivsete või negatiivsete aspektide osas välja paistaks. Kuid kui hommikul oma tavapärast ajalehtede veebilehtede tuuri tehes silme ees suures reklaamide rägastikus kirjuks läks, otsustasin, et keskendun veebilehtede häid ja mõnevõrra häirivaid näiteid otsides  uudiseid kajastavatele saitidele. Kasutajakogemuse või õigemini –emotsiooni lõikes võivad need olla väga erinevad.

Minu üheks suureks lemmikuks on Financial Times’i veebileht. See on selgelt üles ehitatud. Eraldatud on näiteks arvamusaritiklid, blogid, mahukamad kirjatükid, ettevõtteid ja finantsturge puudutavad uudised ning eri sektsioonide vahel on väga lihtne navigeerida. Teisisõnu on juba esmasel kasutamisel kiiresti mõistetav, mis tüüpi artikliga on tegu. See tähendab ühtlasi, et enesele enim huvipakkuvate teemade kohta on uudised väga kiiresti üles leitavad.  Samal ajal kui sektsioonide abil saab kergesti leida enim meelepäraseid ja huvipakkuvaid artikleid, annab enim loetud artiklite top5 ülevaate teemadest, mis on hetkel n-ö „kuum“. Mis on samuti oluline: ka visuaalselt on see leht elegantne. Olgugi et Financial Timesi paberlehe lugemine sarnaneb justkui tapeedi lahtirullimisega, siis nende online-väljaanne ning selle kasutamine väga meeldiv.

Delfi.ee lehte külastades jääb aga samas tihtilugu mulje, et oleks sattunud justkui vilkuvate valgusfooride vahele. Suured (ja lausa häirivad) reklaamid varjutavad uudised. Iseenesest pole funktsionaalsuse mõttes delfi.ee ja ft.com vahel suuri erinevusi. Ka delfi.ee lehel saab valida eri väljaannete ja sektsioonide vahel, lehel huvipakkuvate artiklite leidmine ning navigeerimine pole keeruline ning see on hallatav ja arusaadav juba esimest korda lehele sattudes. Ometi julgen öelda, et kasutajakogemus sellel lehel pole samaväärne ft.com lehega, jäädes viimasele kõvasti alla.

Veebilehtede puhul on minu arvates väga oluline ka esteetika ehk missuguse mulje veebileht jätab. Sellest sõltub väga palju, missuguse emotsiooni kasutaja lehelt saab. Värvilised ja segavad reklaamid tähendavad vähemalt minu puhul seda, et kaua ei taha ma sellel leheküljel viibida. Loen ära üksnes pealkirjad ning seejärel lahkun. Usun, et see ei peaks olema ühe uudisteportaali mõte. Vähemalt olemuslikult peaksid need edastama uudiste sisu. Mõistan, et reklaamipinna müük on oluline tuluallikas, aga kuskil läheb sellega piir. Uudiste portaalid võiksid jääda siiski kohtadeks, kus edastatakse uudiseid ning mitte omandada reklaampinna funktsiooni.